Saturday, July 27, 2013

Töötaja

Sorri, et ma nii halb blogipidaja olen olnud, aga t2na on alles mu esimene vaba p2ev. Tavaliselt kukume t66lt koju tulles kohe magama, nii et ega ei viitsi k8ll midagi kirjutada v6i meile lugeda:D
T66 on aga v2hemalt l6bus.
Minu p6hi8lesannete hulka kuuluvad Land's Endi reklaamide, flaierite ja piletite disainimine-printimine-laialijagamine ehk enamuse ajast istun kontoris kas arvuti taga v6i printerite ja koopiamasinate ees ning toodan 1000 posterit/flaierit poole tunni jooksul. Lisaks sellele hoian ma silma peal turundusjuhi meilidel: vastan nendele, millele ma oskan vastata ja 8lej22nutuest annan talle teada, et ta aimaks, mis teda ees ootab. Minu nii-6elda beebi on Visitor Survey, mille ma esimesel p2eval pidin kokku kirjutama ja n88d hakkan iga p2ev kaks tundi k8lastajaid ahistama oma k8simustega. Andmed l2hevad arvutisse ja sealt teen umbes kuu aja p2rast omad anal88sid Land's Endi turunduse strateegiate muutmiseks ja edendamiseks. Kui ma ei t66ta "Up in the office" ehk ei aja t2htsaid turunduse asju, siis olen ma Visitor Centre'is t66l, mis on p6him6tteliselt Land's Endi infopunkt, kus m88akse pileteid ja aidatakse kliente. Viimane t66 on suhteliselt lihtne, kuigi endised t66tajad olid 22rmiselt 8llatunud kui kiiresti ma suutsin 2ra 6ppida nende piletite- ja arvutis8steemid, kuid olgem ausad, mina ja Raife t6mbame Land's Endi t66tajate keskmist vanust alla umbes 40 aastaga, nii et tehnoloogiaga hakkamasaamine on k8ll 8ks meie k6ige v2iksemaid probleeme. 

Raife v2ravas t66d r8gamas
Samas eile veetsin 10 minutit, et aru saada millist nuppu ma pean all hoidma t66tajate walkie talkiel, et ma saaks sellega r22kida... Kuna Land's Endi territoorium on p2ris pirakas, siis on igal t66tajal ja asutusel oma number ja walkie talkie, et h2daolukordade ajal saaksime omavahel suhelda. "H2daolukord" on n2iteks see kui kusagil saab midagi otsa v6i keegi klient on oma autoga kellegi teise kinni parkinud v6i kui ma olen suutnud koopimasina umbe ajada, mida on senimaani juhtunud 6 korda:). Minu 8lemus on n2iteks nr 2 ja Visitor Centre on nr 14, nii et kui mul on 8lemuse k2est mingit inffi vaja saada, siis helistan talle walkie talkiega "Fourteen to two, fourteen to two, are you there?". See on 8ks k6ige l6busamaid osasid mu t66 juures, sest enamjaolt ei ole v2lise l2rmi v6i muude tegurite t6ttu midagi kuulda (v6i ma ei saa lihtsalt nende karmidest cornish aktsentidest aru), nii et k6ik korrutavad oma teateid 500 korda enne kui need l6puks kohale j6uavad. 




Teisip2eva ja neljap2eva 6htuti on Land's Endis ilutulestike 6htud, ehk k6ik poed, attractionsid, kontrid jne on avatud kuni 23ni 6htul. Ilutulestikke ei saa ju enne lasta, kui v2ljas pole pimedaks l2inud ning seet6ttu peamegi seal nii kaua passima. Kuigi need p2evad on jube pikad, on nad siiski minu k6ige lemmikumad, sest ilutulestik kestab umbes 15 minutit ning ma suudan terve selle aja suu ammuli taevasse vahtida. P2rast ilutulestikku on p2ev l2bi ja nii kui viimased k8lastajad on lahkunud, istuvad k6ik t88tajad Land's Endi hotelli restorani maha ja joovad paar jooki enne kojuminekut. Muudel p2evadel saan ma edaspidi umbes 17 ajal vabaks.

Kotit2is kalu, v6eh!
8ks 6htu k2isin ma Raife'i ema Wandaga kalapoes (neil on maja peale kokku 3 akvaariumit umbes 30 kalaga) ning ma sain neile m6ned uued kalad v2lja valida! Valik oli absurdselt suur, kuid p2rast tund aega pingelist valimist suutsin otsustada kolme t2pilise "Dalmatian Molly" ja kolme musta-valge triibulise "Angel fishi" kasuks. Lahe on see, et sealt poest saaks ka postiga endale kalu tellida, nad panevad kalad kilekotti, siis omakorda paberkotti ja siis mingi karbi sisse ning saadavad aga teele. Wanda v6ttis endale ka mingid igavad v2ikesed kalad, nii et terve tee poest koju pidin ma istuma hiiglaslik v6disev kilekotit2is kalu s8les. 

Minu ja Raife'i esimene ametlik date oli 25ndal juulil ja plaanisime midagi toredat ka sel aastal teha, kuid olime m6lemad sel p2eval poole 66ni t66l ning ilmselt ei aidanud meie energialevelitele kaasa ka fakt, et me otsustasime p2ev enne seda minna paari tunni kaugusesse linna Raife'i vanadele klassikaaslastele k8lla, kuhu me ka 66seks j2ime. P2rast jube l6busat 6htut, kuid ainult paari tunni une peal ei tulnud meile isegi meelde, et lubasime midagi koos teha. Seet6ttu otsustasime, et l2heme t2na 6htul hoopis mehhiko restorani ning s66me end seal ogaraks:)

"Proof of residence" pangale
Ega ma tegelikult midagi muud rabavalt p6nevat polegi teinud, sest enamuse ajast veedan Land's Endis. Aa ma ajasin vahepeal oma national insurance numbrit ja pangakontot taga. Mina aru ei saa, kuidas selliste kiviaja s8steemidega on 8ldse v6imalik t2nap2eval edukas riik olla, aga kuidagi see Inglismaal siiski 6nnestub. P2rast mitut p2eva kohalikes pankades ja job centre'ites istumist suutsin ma l6puks kokku kraapida k6ik vajalikud paberid (n2iteks Raife'i isa poolt k2sitsi kirjutatud kiri, et jah, see piff elab meiega), et saada national insurance number, mida nad aga ei saa mulle kohe 6elda v6i meiliga saata, vaid nad panid selle posti, nii et v6in seda oodata umbes paari n2dala p2rast. Et asju veel l6busamaks muuta, siis ma ei saa pangakontot avada enne kui see number on kohale j6udnud. Kui mu national insurance number aga l6puks kohale j6uab, siis ma pean selle kirja endaga kaasa v6tma ja panka minema, kus avatakse mu pangakonto. Kuid kas te arvate, et siis ma saan kohapeal kohe kaardi ja kontonumbri? Oi ei, mis te n88d. Nad panevad siis need k6ik eraldi(!) kirjadena posti, nii et omakorda paari n2dala p2rast saan ma nad alles k2tte ja teades inglasi, siis pean ma ilmselt k6ik need kirjad j2lle endaga kaasa v6tma ja panka minema, et see lollakas pangakonto l6puks avada. Eestiga v6rreldes on siinsed s8steemid ikka t2iesti ajast ja arust, nagu n2iteks ei maksta bensiinijaamades kunagi pumba juures kaardiga, sest "ei usaldata kaardiautomaate" v6i neid pole 8ldse sissegi l8litatud, nii et bensukate j2rjekorrad on alati v2hemalt 6 autot, sest p2rast tankimist minnakse bensukasse sisse j2rjekorda, et seal m88jale maksta. Sarnaseid m6istmatuid asju n2eb siin palju, kuid inimesed on k6ige selle juures alati 6nnelikud ja rahulikud, nii et oh well, keep smiling and wait in the queue. 
Vabad p2evad 8ritan ma Cornwalli avastades veeta, sest see on ikkagi 8ks k6ige ilusamaid kohti, kus ma olen olnud. Siin on looduse poolest k6ik, mida v6iks k8sida (okei natuke rohkem p2ikest v6iks ju olla) aga siin on palmid, m2ed, surfamiseks ideaalsed lained, turnimiseks ideaalsed kaljud, laamad, lambad, t8hjad ilusad p6llumaad, looklevad ojad ja k22nulised kitsad metsateed, lilled, kosed jne jne. Ma olen alati m6elnud, et kui ma oleks mingit sorti metsahaldjas, siis ma elaksin kindlasti Ussis6nade-aegse Eesti m2nni- ja seenemetsades v6i m8stilistel peidetud hiidudel (hiidedel?). Kuid ka Cornwalli kaljude ja m8hisevate merelainete vahel poleks paha oma merineitsip2evi veeta.



Sellisel t2htsal m6tteteral ma l6petan ja kirjutan uuesti, kui midagi l6busat juhtub:)
Tsauka!

L6unapausid veedan ma Land's Endi farmis lammaste juures:)

No comments:

Post a Comment