Thursday, September 12, 2013

Uued tuuled

Ts2uki-pl2uki!

Ainult Karokas on perepildilt puudu



Siin on ka n88dseks vaikselt s8gist 6hus tunda, taevas on enamjaolt ikka selge, kuid iga n2dalaga muutub meretuul aina k8lmemaks ja k8lmemaks. Huvitav kas siin l2hevad s8gise saabudes palmilehed kollaseks ja punaseks? Vist kahjuks mitte:( Seekordne postitus on vastupidiselt eelmisele rohkema juttu ja v2hem pilte.

T88l on toimunud suur muudatus - minu 8lemus otsustas, et ta on viimased aastad liiga palju t66tanud ja tema 6petajast abikaasa on muutunud nende kahe pisitytre lemmikvanemaks ning see ei istu talle kohe 8ldse mitte. Augusti viimane neljap2ev oli Land’s Endi viimane ilutulestiku 6htu ning 8htlasi  ka minu 8lemuse Phillippa viimane t66p2ev. Sellise t2htsa s8ndmuse puhul olid k6ik t66tajad erinevatesse kostyymidesse riietunud ning ega suurt midagi t2htsat k8ll sel p2eval korda ei saadetud. Ma k2isin kaks korda phillippaga tunniajasel kohvipausil ja enne 6htus66ki otsustasime, et peame teise turunduse tipsiga kolmekesi koos hoopis j22tist s66ma minema. Ei ole paha viis, kuidas tunnitasu v2lja teenida. Me kolm turunduse tipsit – mina, 8lemus Phillippa ja teine tipsi Alice – oleme endale peamiselt kaks h88dnime v2lja teeninud, sest me liigume alati igal pool kolmekesi koos ringi. Me oleme kas a) David’s angels. David on Land’s Endi 8ldinu juht ja see h88dnimi viitab Charlie Inglitele, sest kuigi Davidi kontor on kohe meie oma k6rval, ei n2e me teda kuigi tihti, vaid pigem ta helistab meile telefonitsi ja annab sealtkaudu k2sklusi. See on p2ris naljakas:D V6i siis teine h88dnimi on b) The Skirts, sest Cornwalli 8ks kuulsamaid s8ldib2nde on The Shirts ning me kanname alati kolmekesi seelikuid.
P2eva l6pus tegime Land’s Endi sildi all k6ik koos pilti oma l2hedasema kambaga, ehk p6him6tteliselt k6ik Phillippa alluvad (turundus, infopunkt ja v2ravat66tajad) ja siis k6rvalkontor (rahandushaldurid ja muud rahaga tegelevad inimesed, kelle ametinimesid ma ei oska t6lkida). Raife ja Al, kes on Land’s Endis alati olnud Phillppa parimas s6brad ja on m6lemad v2rava t66tajad, poseerisid turvameestena, sest nad lubasid, et isegi kui ta seal enam ei t66ta, siis nad hoiavad tal ikka silma peal. Avvi! 
Grupipildi tegi kohalik fotograaf ja seal on veel n2ha n2iteks meie rahandusjuht Martin v6lurikost88mis, vasakul Batmani taga Ghost bustersi kostyymis on juht David, kaks sildi ees istuvat tipsit ongi blond Phillippa ja teine turundusjuht Alice, roheline Fiona on meie pangandusega tegelev Karen. 6htut l6petas jube vinge ilutulestiku show klassikalise filmimuusika saatel, teiste seas olid esindatud Star Wars, Kariibimere Piraadid, Superman jne. Need ilutulestikud olid k6ik nii v6imsad, et Tartu aastavahetuse tulev2rk on k8ll minu jaoks rikutud kahjuks.



8lemuse lahkumine t2hendas minu jaoks aga osakonna vahetamist ning ega p2rast suvehooaja l6petamist pole m6nda aega enam suurt midagi turundada. Nii et n88dsest t66tan ma hoopis Land’s End Visitor Centre’is ehk p6him6tteliselt infopunktis, kus m88n ka pileteid ja asju. Ma nimetan seda kohta edaspidi infopunktiks, sest ma ei oska tegelikult visitor centre eriti h2sti t6lkida. Hea et ma t6lke magistrisse ei l2he vms… Kuid tegelikult on see pigem k8lastajate keskus vms, sest minu peamisteks 8lesanneteks on ikkagi piletite m88mine ja k8lastajate suunamine erinevatesse Land’s Endi kohtadesse. Igatahes seal infopunktis on v2ga tore t66tada, saab palju inimestega suhelda, telefonik6nesid vastu v6tta ja edasi suunata (enamus telefonik6ned, kus 8ritatakse m6nda juhti v6i t66tajat k2tte saada, k2ivad l2bi infopunkti ja ma pean siis 6iged suunakoodid v2lja otsima ja k6ned edasi suunama. Samal ajal p2ris kliente teenindades, kaupa vastu v6ttes, pileteid m88es jne. Igav k8ll ei hakka).
Infopunktis kohtab aga igast p6nevaid kliente ja k8lastajaid. Siinkohal pean mainima, et see, mis ma edasi jutustan, ei ole mitte kuidagi 8htegi rahvust halvustav ega alandav ja enamjaolt ei taha ma ka j2tta muljet, et meie kliendid on rumalad. Aga vahepeal on m6ni k8ll imikuna liiga palju pea peale kukkunud. 8ks p2ev astus sisse mees, kes oli taaskord oma GPSi j2rgides t2iesti valesse kohta s6itnud ja ta oleks ilmselt kaljult alla ka selle j2rgi s6itnud, kui Land’s End poleks ette j22nud. Ta tahtis Cornwallist v2lja s6ita, kuid selle asemel, et 8ldse uurida kus ta on v6i kuhu ta minna tahab, hakkas ta GPSi j2rgi suvalisse suunda s6itma ja oli t2iesti h2mmingus, et ta t2iesti suvalisse kohta sattus. No t6esti, vahepeal on mul tunne, et inglased kuulavad oma autode GPSe nii suure innuga, et nad on t2ielikult unustanud 2ra paberkaartide olemasolu ja kui GPS peaks katki/lolliks minema, siis nad on t2iesti lootusetult eksinud ja abitud ja sureksid sinnasamasse n2lga.  Selliseid ja veel naljakamaid ja veel tobedamaid inimesi k2ib iga p2ev v2hemalt paar t8kki. Siinkohal tahaksingi esitada suvalises j2rjekorras Top 10 k6ige absurdsemat inimest/juhtumit infopunktis t66tades.

Parim inglise sari "Keeping up appearances"
1.  8ks hommik marssis uksest sisse vanem daam ja viskas oma k2ekoti mulle leti peale. Ma vaatasin kella ja vaatasin kurvalt talle otsa, sest ma tegelikult oleksin pidanud alles veerand tunni p2rast avama. Ta ei lasnud ennast sellest aga segada ja 8tles v2ga snoobiliku briti aktsendiga, et ma talle Cornwalli passi teeksin. Ma polnud sellest varem midagi kuulnud ja k8sisin, et kas ta m6tleb hoopis meie Land’s Endi kohalike passi, mida Cornwalli kohalikud elanikud saavad endale teha, et saada 50% odavamalt Land’s Endi pileteid. Selle peale ta turtsatas, et mis solki ma talle p2he 8ritan m22rida, ta 8tles ju t2iesti selgelt, et ta tahab Cornwalli passi. Selleks ajaks olin ma juba suhteliselt n6utu, sest ei saanud aru, mida ta tahab ja kutsusin oma kolleegi temaga r22kima. Kolleeg on puhas Cornish ning tal on v2ga tugev Cornish aktsent ning k6nemaneer. Upsakale daamile see aga ei sobinud kohe 8ldse ning ta turtsatas talle, et ta temaga nii “matsilikult” ei r22giks. Kolleeg vabandas aga 8tles, et ta ei oska oma aktenti muuta. Selle peale p66rdus daam j2lle minu poole, turtsatas midagi arusaamatut, 8tles, et me ilmselgelt ei k88ndi tema tasemeni ja marssis minema. Mina ja kolleeg j2ime talle t2iesti tummalt j2rele vaatama, vaatasime teineteisele otsa ja purskasime t2iest k6rist naerma. Siiamaani ei tea me, mis Cornwall passi ta m6tles ning arvestades, et mu kolleeg on peaaegu 30 aastat juba Land's Endis t66tanud, siis ju me t6esti oleme lihtsalt liiga matsid, et temast aru saada.
2. Mulle tihti helistatakse sinna ja arvatakse, et ma peaksin teadma absoluutselt k6ike, mis toimub Cornwallis ja selle l2hi8mbruses. Siinkohal peal mainima, et Cornwall on Eesti suurune 8le 500 000 elanikuga, 8ksk6ik kui palju ma ka ei tahaks, siis ma t6esti ei tea k6ike. R22kimata faktist, et ma t66tan Land’s Endi k8lastajate keskuses mitte Edela-Inglismaa turismipunktis. Olen saanud k6nesid, et kui palju maksab mingis suvalises hotellis 6htus66k, millal l2heb j2rgmine lend Scilli saarele, kust on Cornwall saanud oma must-valge lipu (okei seda ma isegi tean) jne jne jne. Vahepeal k8sitakse mu k2est nii absoluutselt absurdseid asju, et ma pean 3 korda 8le k8sima, et kas ma ikka sain neist 6igesti aru.
3. Tihti tullakse infopunkti ja k8sitakse mu k2est, et millal j2rgmine buss sinna v6i t2nna l2heb. Land’s Endis peatub 8 bussi, iga8ks k2ib oma aegadel ja omal marssruudil, ma t6esti ei tea neid k6iki peast. Kuid siiski inimesed vihastavad mu peale, et mis m6ttes ma juhatan neid voldikute riiuli juurde ja nad peavad ise 6ige bussi ja aja 8les otsima. Inglased tunduvad vahepeal nii kohutavalt 2ra hellitatud oma heaoluriigi poolt, et nad on t2ielikult kaotanud igasuguse oskuse ise millegagi hakkama saada ja nad eeldavad igal liigutusel, et m6ni palgat66taja teeks nende eest k6ik 2ra.
4. T2na hommikul j6udsin ma oma v6tmete ja kodinatega infopunkti ukse taha, et leida selle ees vihaselt ringi trampiv eakas inglise paarike. Nad meenutasid mulle kohe oma olemuselt Top 10 number 1 daami, nii et hingasin juba eos mitu korda rahustavalt sisse-v2lja enne kui nendega r22kima l2ksin. K8sisin, et kas saan neid aidata, kuigi ma tegelikult pole veel t66l j2rgmised pool tundi ning 8le8ldse terve Land’s End avab end alles poole tunni p2rast. Nad aga kamandasid mind sellest hoolimata uksi avama, sest neil on k8lm siin v2ljas tuule k2es passimisest. Sellest ma aga keeldusin viisakalt, sest ma ei tohi k8lastajaid sisse lasta enne kui ametlikult uksed avan. Oi see vihastas neid veelgi ning nad turtsatasid, et nad tahavad postkaarte osta, kuid nende buss lahkub veerand tunni p2rast. Ma 8tlesin, et nojah aga meie poed pole veel avatud, k8sisin veel et kas nad ei saa hilisema bussiga minna, sest siin pole midagi nii vara veel teha. Nad vaatasid ringi ja 8tlesid, et nende arust peaks siin kogu aeg keegi olema sellisteks juhtudeks ja lahkusid 22rmiselt pahaselt. Ma ei tea, inglismaal elab p2riselt nii palju selliseid snoobe inimesi, kes eeldavad, et k6ik keerleb nende 8mber ja neid ei huvita inimeste t66ajad ega v6imete piirid, kui nad midagi tahavad, siis see peab s8ndima.
5. Absoluutselt mitte 8ldse pahatahtlikult vahelduseks tuli mu juurde 8ks tore naine, kest tahtis teada, kus t2psemalt kohtub P6hja-j22meri ja L6una-J22meri. Vastuse j2in ma talle siiski v6lgu.
6. Nagu ma enne mainisin, siis Land’s End annab kohalikele v2lja kohalike passi, mis koosneb kahest osast, pisike kandiline pangakaardi-suurune pass, millega nad saavad pileti poole hinnaga ning natuke suurem 8mmargune kleeps, millega nad saavad 5 aastat tasuta parkida. K6ik see on absoluutselt ja t2iesti tasuta ning totaalselt vabatahtlik. K6lab nagu ei oskakski kohe millegi 8le nuriseda? Vale. Inglased armastavad vingumist ja s88distamist ja oi kui palju saan ma telefonik6nesid v6i k8lastajaid, kes kurdavad, et nende kohalike pass on liiga koledate v2rvidega v6i liiga suur ja kole v6i liiga v2ike ja kaob kogu aeg 2ra. K8ll neid h2irib, et parkimise pass on pigem kleeps kui kaart ning siis h2irib neid, et kandiline pass ei kleebi v6i nagu 8ks naine 8tles “see on lihtsalt liiga kandiline ja m6tle kui m6ni laps ennast vastu selle nurka vigastab”. Kallis, sellisel juhul on k6ik su pangakaardid, visiitkaardid ja isegi raamatud LIHTSALT LIIGA KANDILISED.
7. Ma pean veelkord r6hutama siinkohal, et ma ei taha kuidagi 8htegi rahvust teistest halvemasse valgusesse j2tta. Nimelt k2ib Land’s Endis palju Aasia p2ritolu turiste, enamjaolt Hiinast. Ma ei v2ida, et Hiinlased oleks kuidagi rumalad, kuid ma arvan, et nad on ilmselt lihtsalt harjunud oma meeletute ja p66raste l6bustusparkide, hullude teleshow’de ja teistega. Nimelt ostavad nad tihti pileteid meie “Air ambulance simulaatorile”, mis on p6him6tteliselt film liikuval platvormil, natuke nagu odav versioon nendest lennukite simulatsioonidest. Igatahes, igalpool on suurelt kirjas, et see on film ja ainult istmed liiguvad jne, kuid siiski hiinlased ostavad 3 naela maksva pileti ilma 8htegi k8simust k8sides ja lahkuvad ning tulevad siis poole tunni p2rast tagasi k8sides “me oleme pool tundi ringi jalutanud, kuid me ei leia teie lennujaama 8les. Kuhu see helikopter muidu maandub?”. 8ks kord moodustasid kaks teineteisest t2iesti s6ltumatut aasia seltskonda pika j2rjekorra meie m2nguhelikopteri juurde, sest nad ootasid, et saaks helikopteri pardale minna. Aus6na ma ei leiuta neid asju v2lja, vahepeal ma lihtsalt m6tlen, et kust kivi alt m6ni inimene on v2lja roomanud, et ta arvab, et saab 3 naela eest helikopteriga s6itma. Isegi paar inglise seltskonda on selle 6nge l2inud ja isegi kaebuse esitanud Land’s Endile, et neile tehti t8nga ja m22riti petu-turundust p2he.
8. Kui keegi end kusagil Land’s Endis vigastab, siis enamjaolt roomavad nad ikka infopunkti ja otsivad sealt abi. K8ll on need lapsed, kes on laste m2nguv2ljakul kiige otsast alla kukkunud v6i niisama vastu seina jooksnud v6i siis hoopis matkaradadel olevad matkajad, kes on end vastu oksi v6i kive 2ra kraapinud. Health and Safety reeglite kohaselt ei ole aga mul mitte mingit 6igust neid aidata ega isegi lohutada (v6in ju neile v6ltse lootusi anda, kui nad tegelikult sellest kriimust suremas on). Ma pean hoopis walkie-talkie abil esmaabi t66tajale helistama (kes t66tab muul ajal elektrikuna. Nii lamp amet, haha) ja tal paluma kohale tulla. Ma ei tohi neile isegi plaastrit pakkuda, sest m6ni laps v6ib plaastrite koostisainete vastu allergiline olla. Ei ole eriti v6rreldav Kivi baariga, kus Getter t6mbas hammastega viinapudelilt korgi pealt ja valas mulle otse pudelist viina 6lahaava peale. Inglased pole ikka kellegi inimesed.
 9. Me kasutame infopunkti  k8lastajaterohkust 2ra ning kogume kohaliku “6hukiirabi” ehk haigla helikopterite jaoks annetusi m88es igast n2nni nagu laste kaelakeesid, igast 8rituste 8lej22ke, j6uluehteid ja igasuguseid muid t2iesti suvalisi asju, millest p6him6tteliselt on lihtsalt vaja lahti saada. Meie v2ike m88gilauake on 8he kapi ette p8sti pandud. Ilmselt oli selle kapi uksenupp vastu lauda h66rdumisest lahti tulnud ja maha kukkunud nind keegi hea inimene oli selle 8les korjanud ning laua peale pannud. Ma tegin rahulikult leti taga t66d kui korraga tuleb 8ks saksa t2di mu juurde mainitud uksenupuga ja k8sib, et kui palju see maksab, sest laua peal sellel polnud hinda pandud. Ma vaatasin uksenuppu 8levalt ja alt ja mul v6ttis liiga kaua aega, et aru saada mis asi see 8ldse on ja kust see p2rit on. Ma arvasin esialgu, et t2di teeb niisama nalja ja leidis selle tegelikult maast, kuid ta vaatas mulle t2iesti t6siselt otsa ja k8sis, et kas ta saab kaardiga maksta.  8rita ise sellisest olukorrast naermata v2lja tulla ja naisele asi lahti seletada ilma teda naeruv22ristamata. Taaskord pean kordama… kustkohast sellised v2lja roomavad?
10. Juba kohe alguses m2rkasin ma, et meil k2ib tihti paare, kus mees on inglane: alati neisest vanem, natuke 8lekaaluline ja ilmselgelt heal j2rjel. Naine on aga ilmselgelt aasia p2ritolu ning ei 8tle kunagi s6nagi, vaid seisab lihtsalt oma mehe k2evangus teises k2es Gucci k2ekotti hoides. L2biv nail Raife’i parkla kolleegide seas on, et kui selline paar j2lle kohale s6idab oma l2ikiva ja kalli autoga, siis parkla t66tajad vaatavad naisele otsa, siis mehele ja k8sivad ta k2est “ta k8ll siit p2rit pole, kas imporditud?”. Mehed aga arvavad kohe, et jutt k2ib autost ja 8tlevad uhkusega, et “Jaa, pidin k8ll palju saatmise eest maksma, aga ega ma siit Inglismaalt poleks midagi leidnud”.  Raife v2idab, et siiamaani t66tab selline asi nagu “Mail order brides”, kus rikkad vanamehed tellivad endale Venamaalt v6i mujalt Aasiast naise. Osad Raife’I s6brad kiusavad mind ka sellega ja kutsuvad mind Russian bride’iks, sest nende s6nul poleks Raife Inglismaalt k8ll sellist endale leidnud. Eks peab seda vist ikka komplimendina v6tma.

Tomi kass
Nii palju siis minu kohtumistest igasuguste p6nevate inimestega, kuid r22gin n88d l2hemalt hoopis enda tegemistest. Nagu ma enne mainisin, siis minu 8lemus lahkus ja oma lahkumiskingina andis ta mulle oma “Kohaliku turismiedendaja kaardi”, mis laseb minu + 1 tasuta sisse k6igisse Cornwalli turismikohtadesse ehk umbes 25 erinevat imelist kohta, alustades h8ljeste varjupaigast, l6bustusparkidest, lossidest ja aedadest ning l6petades kaevanduste ja rongimuuseumitega. N88dsest kuna ma t66tan infopunktis, siis on mul kindlad t66ajad ja saime h2kkida nii, et mul ja Raife’il on m6lemal p8hap2ev ja esmasp2ev vabad. Kasutasime seda juba eelmisel n2dalal 2ra ja l2ksime laup2eval Raife’i s6pradega v2lja imelisse klubisse nimega Twilight Zone. Juba teel sinna kuulsin ma selle koha kohta ainult 6udusjutte, kuidas inimeste kingad kleepuvad p6randa k8lge ja seal k2ivad ainult kohalikud 8lemeigitud ja alariietatud mimmud ja ehitajatest ja teet66listest chav-id ehk kohalikud ossid. K6lab nagu Atlantis:D Me j2tsime aga auto Tomi poole ja j2ime sinna ka 66seks, nii et saime v2hemalt rahulikult napsutada, ilma et peaks muretsema tagasis6itmise p2rst. Kuna meid oli kokku umbes 8 tykki, siis oli klubis ikkagi v2ga l6bus. Loomulikult senikaua kuni me pysisime oma seltskonna juures. Nii kui mina ja Nay irdusime oma s6pradest, et baarileti 22rde juua ostma minna v6i eemale tantsima l2ksime, siis ujusid eikusagilt v2lja igasugused noormehed, kes meid ruttu tagasi oma s6prade juurde hirmutasid. Ma aus6na 8ritasin kaks korda endale ise juua osta, aga nii kui ma baarileti suunas liikusin, siis sain ma valida v2hemalt kahe noormehe vahelt, kes k6ik tahtsid jooke v2lja teha. Ma aus6na 8ritasin alguses ise osta, aga noh… eks need joogid on ju p2ris kallid kah… Igatahes 6htu oli jube l6bus, tantsisime end pooleks ja kell 2 haarasime takso, et tagasi Tomi poole s6ita. Ikka veel ei ole ma harjunud sellega, et klubid ja baarid nii varakult kinni pannakse, aga eks aastad pole ka enam need, hea on ju varakult magama minna. Tom oli v2ga k8lalislahke ja loovutas meile oma toa ning magas ise koos oma kahe s6braga k8lalistetoas. Tomi tuba on 8ks k6ide stereotyypsemaid poisi tubasid, mida ma kunagi n2inud olen. Seal olid 8hes nurgas trummid, hantlid, surfilaud ja judo karikad, teises nurgas olid hunnikus mustad riided, playstationi m2ngud ja tyhjad McDonaldsi kotid. Aga Tomi voodi. Issves sussver see oli maailma k6ige mugavam voodi maailmas! Tal olid nii memory foam padjad kui ka madrats. Kui sa sinna pikali heitsid (v6ib-olla aitas alkohol ka mugavustundele kaasa) oli selline tunne nagu sa oleks pehmele suhkruvatist pilvele astunud. Me magasime nagu kotid, kuid 2ratus oli juba kell 9, sest ma tahtsin meie vabasid p2evi 2ra kasutada, et esimesse loomaaeda minna. Inglismaal suletakse aga k6ik juba kell 17 nii et hea planeerimine on edu alus! 
2rkasime juba varakult, et midagi hamba alla saada, kuid Tom, kelle terve pere on super sportlikud ja tervisehullud, siis polnud neil majas suurt midagi peale sojapiima ja juurviljade. Me aga tahtsime klassikalist peoj2rgset r2mpstoitu, nii et pakkisime asjad kokku ja l2ksime s66gijahile. Eneselegi 8llatusena leidsime toidupoeketi Tesco s66klanurga, kus tehti klassikalist inglise hommikus66ki, mis k6las tol hetkel nagu puhas kuld. Ilmselgelt k2ib Tesco s66klas ainult inglismaa koorekiht s66mas, nii et sobisime sinna h2sti ja toit maitses taevalikult.
Selleks p2evaks planeerisin meile paar imelist aeda ja lossi, mis polnud nii p6nevad, sest vihma sadas nagu kasse ja koeri, kuid p2eva l6petas linnupark Paradise Park.
Nagu ma 8tlesin, siis sadas terve p2eva paduvihma ning selleks ajaks olime juba totaalselt l2bim2rjad, nii et otsustasime k6ik vettkartvad tehnoloogiad ja kotid autosse j2tta ning lasteks tagasi muutuda. Hea muidugi, et me k6ige selle eest maksma ei pidanud, kuid meil oli ikka jube l6bus. Jooksime l2bi porilompide, pidasime l2bim2rgade papagoidega kraaksumisv6istlusi ja tegime lastev2ljakul kiikede pealt kaugush8ppeid. J2rgmisel p2eval olime muidugi m6lemad natuke k8lma saanud, nii et istusime terve p2eva elutoas diivani peal tekkide sees ja vaatasime Top Geari maratoni. Worth it!




Eelmisel n2dalavahetusel oli meil taaskord turistip2ev ning seekord k2isime Newquay loomaaias, j2rjekordses lossis ning lossiaedades, piraadilinnakus ning l6petuseks siidrifarmis. Loomaaed oli umbes sama suur kui Tallinna oma, kuid v2hemate kitsede ja rohkemate ahvidega. Taaskord ma ei tea, kas ma oleksin tahtnud selle loomaaia eest 15 naela maksta, aga kuna me saime tasuta, siis oli see kindlasti parim null raha, mida ma kunagi kulutanud olen. K6ige suuremad turistimagnetid olid kindlasti m6irgavad l6vid ja puude otsas turnivad ilvesed. Mulle aga kaks tavalist ilvest eriti pinget ei pakkunud, sest Elistveres olen palju ilusamaid n2inud, l6vid aga olid v2ga v6imsad. K8lastuse tipphetk oli aga kindlasti troopikamaja, kus lendasid vabalt ringi linnud ja nahkhiired. Me niisama istusime selle hoone siser6du peal ja vaatasime linde, kui korraga ma kuulsin oma pea kohalt kr6bistamist. T6usin p6sti ja vaatasin r6du katuse peale ning seal magas s8gavat und v2ike nunnu laiskloom. Ta oli nii l2hedal,et me oleksime saanud teda paitada, aga kahjuks olime liiga head inimesed ja lasime tal rahulikult oma laisklooma unen2gusid edasi vaadata.
Loomaaia poes lasi Raife ahvidel juustest t2isid otsida



J2rgmine sihtpunkt oli Trerice loss, mis oli lihtsalt minu l6buks pigem, sest ma armastan igasuguseid losse ja m6isaid ja aedu.

P2rast seda l2ksime piraadik8lla Buccaneer Bay, mis on p6him6tteliselt 8ks suur laohoone, mis on 8mber ehitatud k2ikudeks ja kunstlikeks t2navateks, et j2tta mulje nagu sa oleks 18nda sajandi piraatide poolt ryystatud Cornwalli sattunud. Sissek2igu juures oli t2di, kes juhatas meid edasi ja 8tles, et me ootaks oma piraati. Terve aja juhatasid meid erinevad piraadid l2bi selle tehisk8la ja r22kisid karmide Cornish aktsentidega igasugu lugusid ja myyte. K6ik oli ilmselgelt peredele ja t2psemalt lastele m6eldud, kuid kuna me olime seal kahekesi koos piraatidega, sest suvehooaeg on l6ppenud, siis meil oli ikkagi v2ga l6bus. Viimase teena saime valida, et kas tahame minna m66da turvalist teed v2lja v6i m66da “the village of the doomed” ehk l6bi 6udustetoa. Me loomulikult valisime viimase ja issand kui naljakas see oli. Kuna k6ik oli pime ja ehmatustel p6hinev, siis enamuse ajast ei suutnud ma otsustada, kas naerda v6i kiljuda ja l6pus ehmatasin ma nii hullult, et h8ppasin vastu seina ja veetsin 10 minutit p6randal irvitades. Pole kaua aega nii palju naerda saanud!


P2eva viimase sihtpunktina l2ksime Cornish Cyder Farm-i. Meid ootas ees giidiga tuur l2bi siidritehase ja muuseumi, kus ma sain peaaegu igale asjale n2puga n2idata, et ohh me kasutame ka sellist asja maal 6unamahla tehes v6i oi n2e meil on maal aida uksel ka t2pselt samasugune v6ti. K6ik vaatasid mind nagu ma oleks otse puu otsast t66hobuse selga kukkunud, naljakad inglased. Igatahes tuuri l6pus oli degusteerimine, kus me saime k6iki erinevaid siidreid, veine ja viskisid proovida. M6ned siidrid olid t6esti v2ga p6nevad, sest nad kasutavad vanu viski- ja br2nditynne ja hoiavad siidreid seal sees 40 p2eva, nii et siidritel on hoopis teistsugue maik juures.
P2rast ekskursiooni saime me ka tasuta traktoris6idu ning giid 8tles, et k6ik, kes l2hevad traktoriga s6itma, peaksid kunagi v2rava juurde minema ja uurima, et millal j2rgmine seanss l2heb. Me aga v6tsime rahulikult aega, vaatasime veel poodides ringi ja k2isime hobuseid paitamas, kuid selleks ajaks kui me v2ravani j6udsime, saime teada, et meie grupp on juba k6ik traktoriga s6itma l2inud ja see oli 8htlasi ka p2eva viimane v6imalus. Kuna me selle eest taaskord midagi ei maksnud, siis polnud ka teab mis l66dud ja j2ime niisama v2rava juures istuva tydrukuga r22kima, nii kui ta teada sai, et me t66tame ka sarnases turismikohas, siis hakkasime naljakaid ja opakaid turiste taga r22kima ja kirusime niisama hooajat66kohti. Veetsime seal ligi veerand tundi ja siis tuli traktorijuht tagasi meie grupiga. Traktorijuht oli tore noos poiss, kes oli v2ravat66taja hea s6ber ning nii kui ta kuulis, et me magasime oma s6idu maha, siis ta 8tles, et me h8ppaks ikkagi peale ja ta teeb meile kiire privaatse tiiru. L6puks saime hoopis lahedama kogemuse, sest olime kahekesi suures kaarikus ning traktorijuht Matt r22kis meile oma lugusid ja niisama oma elust siidrifarmis, mida ta muidu poleks r22kinud, kui me oleks suure grupi sees olnud. Kokkuv6ttes oli see t2iesti super p2ev ja parim tasuta elamus:D


 J2rgmisel p2eval aitasin ma Raife'i emal ome koduveine suurtest kanistritest pudelitesse panna ning maitsesime k6iki erinevaid veine ja segasime kuivi ja magusaid omavahel kokku, et saada head harju keskmised. Koduveinid maitsevad enamv2hem samamoodi nagu vanaisa tehtud musts6straveinid, kuid Raife'i ema kasutab igasuguseid imelikke kemikaale ja suhkrulahuseid, et neid teha, nii et vanaisa puhtaid ja looduslikke maal kasvatatud musts6starde veine ei 8leta ikka miski. K6ige p6nevam vein oli aga eelmisel aastal tehtud peedivein. See l6hnas totaalselt nagu puhas peet, kuid t2nu peedi magususele maitses see tegelikult isegi p2ris okeilt. Natuke oli ikkagi peedi h6ngu tunda, kuid pimekatse ajal poleks ma elu sees 2ra arvanud, et misasja ma 6ige joon.

 


Cornwall on muidu ikka sama ilus ja m8stiline nagu alati. 8ritame ilusate ilmadega p2rast t66d nii palju jalutamas k2ia kui v2hegi viitsime. Viimane kord k2isime esimeses ettejuhtuvas k8las, mille nime ma ei osanud h22ldada ja jalutasime niisama m66da p6ldudevahelisi teid, teadmata kuhu nad meid viivad. Tee l6ppes aga t2iesti uskumatult imeilusas k8lakeses, kus majad oli k6ik 8mber pisikese ojaga pargi paigutatud ja pargi keskel oli suur 8ksik puu kiigega. Tagasi tulles hakkas taevas juba h2marduma ning udu rullus p6lde m66da kohale. Otsustasime 8le 8he p6llu short-cuttida, sest ei tahtnud pimeda k2tte j22da ning sattusime kogemata t2iesti uskumatu vaate peale. See p6ld, 8le mille me k6ndisime oli m2e n6lva peal ja me k6rgusime uduste metsade kohal. korraga kuulsime k6rvalp66sast raskeid samme ja v2lja ilmusid kaks imeilusat hobust. Me kumbki pole erilised hobuse-inimesed, nii et h8ppasime igaks juhuks aia taha peitu, kuid hobused tulid rahulikult meie juurde ja lasid meil endale pai teha.

















Jutt on juba p2ris pikaks veninud ja ma peaksin tegelikult oma vaba p2eva 2ra kasutama, et reisiplaane teha. Mul on 19 oktoobril viimane t66p2ev ja kes teab, mis sealt edasi saab. P6nev! 8lehomme on mu 22 s8nnip2ev, nii et j2rgmise postitusega kuulete siis loodetavasti mu s8nnast ja vast selleks ajaks on ka midagi selgemat mu edaspidiste reisimiste kohta kuulda.

Me oleme siin olles end juba igasuguste ekstreemsustega harjutanud, mida me v6iksime reisides kohata, nagu n2iteks hiiglaslike ojade 8letamine maasturiga.
L6petuseks nautige pilti minu jalgadest, kus on n2ha, et ma muutun siin olles vaikselt triibuliseks tiigriks. Tegelikult on see p2ris naljakas, sest ma seisin valgel p6randal ja korraga ehmatasin 2ra oma jalgu vaadates, et issand mu jalad on nii mustad, et neil on lausa triibud peal. 8ritasin m6nda aega neid puhtaks h66ruda, kui sain korraga aru, et kuna ma kannan t66l alati samu rihmikuid, siis olen lihtsalt endale kingade rihmad jalga p2evitanud.

Tsauki-tsau!

No comments:

Post a Comment